Puhkemajandus

Additional Info

Puhkemetsad

 

Tänapäeva linnastunud inimese jaoks on mets peamiselt puhkuse, meeldiva ajaviite ja meelelahutuse paigaks. Metsas käiakse marjul ja seenel, korraldatakse jahi- ja kalaretki. Võimalusterohke sportimis- ning jalutuskohana, samuti mõnusa lõõgastuspaiga ja närvirahustajana on mets muutunud järjest populaarsemaks.

Tänapäevase puhkemaastikuna mõistetaksegi valdavalt metsamaastikku, kus mets kui põhiline koostisosa esineb koos veekogude ja reljeefivormidega.

 

Vajadus ulatuslike puhkemaastike järele tekkis maailmas laialdaselt 20. sajandi teisel poolel, kui linnastuv rahvastik hakkas eemalduma senisest talupoeglikust ja looduslähedasest elukeskkonnast. Nüüdseks on puhkevajadus looduses muutunud rahvusvahelise tähelepanu objektiks. Kuna autoliiklus tagab kiirema juurdepääsu eraldatud paikadesse, leiavad ka seni puutumatud metsaalad puhkuseks üha laiemat kasutust. Üha enam pakuvad puhkevõimalusi ka loodus- ja rahvuspargid. Nendes säästetakse metsi kaitserežiimiga, kuid samas võimaldatakse puhkealast kasutust vastavalt kaitse-eeskirjadele. Rahuliku looduspuhkuse järele on tänapäeva arenenud riikide elanike vajadus järjest suurenemas.

 

Seega on metsa rekreatiivsetel omadustel üha suurem tähtsus. Need ei ole enam pelgalt puidukasutuse kaasfunktsiooniks, vaid kujutavad endast järjest olulisemat iseväärtuslikku ressurssi. On väidetud, et tarbe korral saab puitu ka sisse vedada, kuid metsa kasulikke omadusi ja kaitsefunktsioone mitte kunagi. Puitu saab asendada, metsa paraku mitte.

 

Metsad leiavad puhkekohtadena üha laiemat kasutamist ka tavapäraselt metsarikastes maades - näiteks Soomes.  Põhja-Ameerikast on andmeid , et väärtuslik puhkemets andis rohke külastamise tõttu samalt pindalalt märksa enam tulu, kui oleks saadud metsavarumisest. Jätkuvalt on maa ostu-müügi korral ehituskrundid puhkemetsade (eriti parkide) lähedal märksa kallimad kui mujal.

 

Puhkuseks eelistatakse maastikke, kus metsaga on kaetud vähemalt pool  pindalast. Ülejäänud osa võivad moodustada lagedad looduslikud alad ning kõlvikud: põllud ja niidud.

Tavapärase töörütmi puhul saab puhkuseks loodusesse minna eeskätt pärast päevatööd ja nädalalõpul. Seega on suurima tähtsusega  puhkemetsamaastike kujundamine linnade ja teiste asulate lähemas ümbruses.

Puhkemetsa funktsioonide hulgas on tervistav ja esteetiline funktsioon kõige olulisemad. Puhkus metsamaastikus mõjub turgutavalt inimese psüühikale ja füsioloogiale. Puhkemetsade tervistav funktsioon lähtub  mitmetest kasulikest omadustest, nagu võime mikrokliimat parandada, õhku puhastada ja rikastada, müra vähendada jne. Looduses viibimine vähendab närvilisust ja stressi, puude rohekad toonid mõjuvad inimesele lõõgastavalt. Sageli on tervistav funktsioon põimunud mitmesuguste üldisema tähtsusega kaitsefunktsioonidega, mistõttu puhkemetsad on komplekssed kasulike omaduste kandjad.

 

Puhkemetsad peaksid olema võimalikult vaheldusrikkad. Emotsionaalselt mõjuvad poolavatud maastikud,  milles erineva vanuse ja liigirikkusega puistud vahelduvad väikeste metsalagendikega. Huvitavad on ootamatud üleminekud suletud alalt avatud alale ja vastupidi, st lähi-ja kaugvaadete vaheldumine. Oluline on ka puude dekoratiivsus ja paigutus. Mida erinevam ja kontrastsem on puistute koosseis ja struktuur (tõuseb esile talvel ja kevadel) ning lehtede värvus (sügisel), seda emotsionaalsemalt mõjub mets. Emotsionaalse mõjuga seostub  puhkemetsade esteetiline funktsioon: inimese meeli teravdav ja esteetilist taju ergastav olemus.

 

 

Väga oluline on prognoosida puhkemetsa vastupidavust puhkekoormusele. Puistute vastupidavus massilisele külastatavusele oleneb pinnavormidest, mulla, alustaimestiku ja puuliigi omadustest.

Eesti metsade puhkuseks sobivuse hindamiseks võib kasutada järgnevat klassifikatsiooni:

I klass - kõige sobivamad metsad, kus mulla niiskustingimused on soodsad ja  metsa tallamiskahjustused on väikesed või suhteliselt väikesed: leesikaloo, kastikuloo, pohla, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja sinilille kasvukohatüüp. Sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübis on küll soodsaid puhketingimusi, kuid alustaimestik ja muld on tallamisõrnad ja ei talu suurt puhkajate koormust.

II klass – vähem sobivad niiske mullaga metsad: naadi, mustika, karusambla-mustika tüüp.

III klass – soostunud metsad, mis sobivad kasutamiseks vaid kuivad ajal: angervaksa, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp.

IV klass – perepuhkuseks vähesobivad metsad: raba, siirdesoo, kuivendatud siirdesoo, kõdusoo tüüp. Need sobivad aga loodusvaatlejatele, samuti seene- ja marjakorjamiseks.

V klass – puhkamiseks sobimatud : lodu, sõnajala, madalsoo, sinika kasvukohatüüp.
Riigimetsas on RMK välja arendanud hästi toimiva puhkealade süsteemi ja infrastruktuuri. Puhkealad on loodud eesmärgiga suunata igaüheõiguse kasutajat kindlatele radadele. Hästi toimib RMK teavitussüsteem – puhkealade teabepunktid ja  looduskeskused.       

 
Sa oled siin: Home Kasulikku Metsa kasutus Puhkemajandus