Metsaomanikule

Additional Info

Metsamaa – metsaseaduse tähenduses maa, mis vastab järgmistele nõuetele:
 

1)      on metsamaana maakatastrisse kantud;

2)      pindala on vähemalt 0,1 ha ja seal kasvavate puude kõrgus on vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus* vähemalt 30%.

Tootlik mets – puistu kasvunäitajad on vähemalt Va boniteediklass* või paremad.

Vähetootlik mets – puistu kasvunäitajad on madalamad Va boniteediklassist.

Põõsastik – põõsaliikidega kaetud ala.

Puistu – ühtlase iseloomuga, naabermetsaosast erinev metsaosa. Erineb naaberpuistust mõne takseertunnuse: vanuse*, koosseisu*, kasvukohatüübi, boniteediklassi, rinnete arvu, tagavara, tekkeviisi*, peapuuliigi*, järelkasvu*, keskmise rinnasdiameetri* või kõrguse poolest. Puistud jagunevad puht- ja segapuistuteks, looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Üks puistu võib olla jagatud mitmeks eraldiseks. Näiteks juhul kui puistu jääb mitmele kinnistule, seda läbivad joonelemendid (kraavid, teed) või seal teostatakse erinevaid metsa­majanduslikke töid.

NB! Edaspidi kasutatakse terminit puistu ühel eraldisel kasvava metsa kohta.

Eraldis – Eraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on tekkeviisi, koosseisu, vanuse, rinnas­pindala*, kõrguse, tagavara* ja metsakasvukohatüübi poolest kogu ulatuses piisavalt ühe­taoline. Eraldis võib olla osa puistust.

Rinne – ligikaudu ühesuguse kõrgusega puude kogum puistus.

Rinnetena eristatakse:

1)        esimene rinne (1) – puistu põhirinne, millel on suurim kõrgus ja tagavara ning mille täius latiealistes ja vanemates puistutes on vähemalt 30%. Esimese rindena kirjeldatakse ka selguseta alal kasvavat uuendust. Noorendikus peab ülepinnaliselt kasvama vähemalt 1500 1,3 m kõrgust puutaime hektari kohta;

2)        teine rinne (2) – rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures II rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m ja täius vähemalt 10%. Kirjeldatakse alates latiealisest metsast;

3)        järelkasvu rinne (J) – puud, millest võib loota tulevikupuude kasvu. Järelkasvu keskmine kõrgus on kuni 4 m, üle 4 m kõrgune rinne võib olla järelkasv, kui selle keskmine kõrgus on alla 25% esimese rinde keskmisest kõrgusest. Kirjeldatakse alates latiealisest metsast;

4)        üksikpuude rinne (Y) – koosneb põhirindest suurematest puudest. Tavaliselt on nendeks raielangile jäetud seemnepuud ja eelmisest metsapõlvest* säilinud üksikud puud, mis peavad vastama vähemalt latiealise metsa tunnustele. Rinde täius on alla 30%;

5)        alusmetsa rinne (A) – koosneb peamiselt põõsastest, kuid ka puudest, mis antud kasvutingimustes ei ole võimelised moodustama esimest rinnet. Näiteks kuusk, jalakas ja saar võivad olenevalt olukorrast olla kõikides rinnetes.

Lamapuit – tormimurd või –heide, jalalt varisenud surnud puud.

Puistu takseerkirjeldus – eraldisel kasvava puistu ja selle kasvutingimuste iseloomustus. Iga eraldise kohta on toodud eraldise number, pindala, peapuuliik, arengu­klass*, tuleohuklass, metsa majandamise kitsendused, kasvukohatüüp, boniteediklass ja kõrgusindeks*, rinnas­pindala* või puude arv hektaril, hektari­tagavara ning lisateave kahjustuste ja iseärasuste kohta. Iga puistu­elemendi* kohta on esitatud rinne, puuliik, koosseisu­kordaja*, keskmine vanus, keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter. Kahjustuse puhul märgitakse kahjustatud puuliik, kahjustuse põhjus, kahjustatud puude osakaal protsentides, kahjustusaste ning kahjustuse ulatus meetrites. Puistu raiumisel ja uue tekkimisel takseerkirjelduse sisu muutub, eraldis võib jääda samaks. Takseerkirjelduse juurde lisatakse ka viimase 10 aasta jooksul toimunud ja lähemaks kümneks aastaks projekteeritud majanduslikud tegevused.

Puistuelement – ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi puud, mis antud kasvu­tingimustes on ühtlaselt arenenud. Sama vanusega ühe puuliigi puud võivad samas puistus jaguneda mitme puistu­elemendi vahel, näiteks kuusk esimeses ja teises rindes.

Koosseis – iseloomustab puistuelementide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Koosseisu kirjeldatakse koosseisuvalemiga*.

Koosseisukordaja – puistuelemendi tagavara protsent rinde üldisest tagavarast. Selguseta alade ja noorendike esimese rinde kirjeldamisel ning järelkasvu rindel määratakse koosseisu­kordajad puude arvu suhtena. Vähetootlikul metsamaal ja põõsarindel määratakse koosseisu­kordajad liituse osatähtsuse näitajana.

Koosseisuvalem – puistuelemendid ja nende tagavaraprotsendid tagavara kahanemise järje­korras rinnete kaupa.

Puhtpuistu – puistu, kus kasvab üks puuliik.

Segapuistu – puistu, kus kasvab mitu puuliiki.

Lihtpuistu – üherindeline puistu.

Liitpuistu – mitmerindeline puistu.

Enamuspuuliik – esimese rinde suurima tagavaraga puuliik.

Peapuuliik – kasvukohatingimusi, puistu koosseisu ja seisundit arvestades kõige enam sobiv esimese rinde puuliik. Selguseta aladel ja noorendikes määratakse peapuuliigiks kasvukohale sobivaim puuliik, eeldusel, et tema võimalik osakaal puistu keskikka jõudmisel on vähemalt 50% esimese rinde tagavarast. Juhul kui latiealises puistus enamuspuuliik ei ole antud kasvukohas peapuuliigiks sobiv, määratakse peapuuliigiks selleks sobivam puuliik, mille tagavara on vähemalt 40%. Keskealistes ja vanemates puistutes on peapuuliigiks enamus­puuliik. Kasvukohatüüpides eelistatud puuliigid on toodud metsa korraldamise juhendi lisas 15.

Tekkeviis – puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud jagunevad omakorda seemne- ja võrsetekkelisteks, viimaste all mõistetakse juure- või kännuvõsudest tekkinud puistuid. Kultuurpuistud jagunevad istutus- ja külvikultuurideks.

Puistuelemendi vanus (A, aasta) – puistuelemendi puude keskmine vanus. Kultiveeritud puuliikide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi.

Puistu vanus (A, aasta) – esimese rinde peapuuliigi keskmine vanus.

Puistuelemendi rinnasdiameeter (D, cm) – puistuelemendi keskmise puu diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast.

Puistuelemendi kõrgus (H, m) – puistuelemendi keskmise diameetriga puude kõrgus.

Boniteediklass (bon, klass) – kasvukoha suhtelise headuse näitaja, iseloomustab kasvukoha sobivust antud puuliigi kasvamiseks. Samades tingimustes kasvavatel erineva puuliigi puistutel võib olla erinev boniteet. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veerežiimist ja reljeefist. Kõige kiirema kasvuga on Ia boniteedi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteedi puistud. Erandkorras eristatakse väga kiire kasvuga Ib ja väga aeglase kasvuga Vb boniteedi puistud.

Kõrgusindeks (H100, m) – saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse iseloomustaja. Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal.

Mudelpuu – puuderühma või puistuelemendi keskmine esindaja, mille andmete üldistamine on aluseks puistu takseertunnuste määramisel.

Täius (T, %) – iseloomustab kasvuruumi kasutamise astet võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga. Täius leitakse puistu ühe hektari rinnas­pindala või tagavara jagamise teel samasuguse kõrgusega normaalpuistu rinnaspindala või tagavaraga. Täius määratakse rinnete kaupa protsentides.

Normaalpuistu – puistu, mis antud puistuelementide, vanuste ja kasvutingimuste korral kasutab kasvuruumi kõige paremini. Normaalpuistu täius on 100%.

Liitus (..., %) – näitab mitu protsenti maapinnast katab võrade projektsioon maapinnale. Kasutatakse vähetootliku metsa ja alusmetsa tiheduse määramisel.

Rinnaspindala (G, m2/ha) – puude rinnaspindalade summa hektaril, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi lihtrelaskoobi abil. Täpsema rinnaspindala saab puistu üle- või osapinnalise kluppimise teel.

Puistu hektaritagavara (M, tm/ha) – kasvava metsa maht ühel hektaril. Määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning rinnaspindala, täiuse või puude arvu alusel.

Tagavara juurdekasv (Z, tm/(ha*a)) – kasvava metsa tagavara muutumine aastas. Määratakse puistuelementide tagavarade juurdekasvude summana.

Puude arv hektaril (N, tk/ha) – kasutatakse puistu tiheduse iseloomustamiseks selguseta aladel ja noorendikes ning üksikute puudega alade inventeerimisel täiuse või rinnaspindala asemel ning järelkasvu rinde kirjeldamisel. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt.

Arenguklass – puistu arengujärgu näitaja.

 

Arenguklass/

lühend

Lühiiseloomustus

Kirjeldus

Lage ala

A

T < 30%

N < 500 tk/ha

Ala, kus põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha.

Selguseta ala

S

N ≥ 500 tk/ha

H < 1,3 m

Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus ülepinnaliselt kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta

Noorendik

N

N ≥ 1500 tk/ha

H ≥ 1,3 m

D ≤ 6 cm

A < ½ küpsusvanusest

Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 m kõrgust puutaime ja kus peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm ning keskmine vanus on alla ½ küpsus­vanusest.

Latimets

L

T ≥ 30%

6 cm < D ≤12 cm

A < ½ küpsusvanusest

Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm ning keskmise vanusega alla ½ küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata.

Keskealine mets

K

T ≥ 30%

D > 12 cm ja

A < küpsusvanus-10 või

D < 12 cm ja

A > ½ küpsusvanus

Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille:

1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm;


 

2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus rohkem kui ½ küpsusvanusest.

Valmiv mets

V

T ≥ 30%

A ≥ küpsusvanus-10

Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest.

Küps mets

Y

T ≥ 30%

A ≥ küpsusvanus

Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle.

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 Metsa korraldamise juhend

Raiering – aeg uuendusraiest* järgmise uuendusraieni (ühe metsapõlve* kestus).

Metsapõlv – ligikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie* või loomuliku suremiseni.

Küpsusvanus – puuliigi, vanuse ja boniteedi põhjal õigusaktidega kehtestatud vanus, millest alates puistu loetakse küpseks. Küpsusvanus on puistu vanus, mille juures saadakse parimad ökonoomilised tulemused raieringi ühe aasta kohta. Vt ka lageraiet lubav vanus.

Puuliikide küpsusvanused (a.)

Enamuspuuliik

Boniteediklass

1A

1

2

3

4

5 ja 5A

Mänd, lehis, seedermänd

90

90

90

100  

110  

120  

Kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud

80

80

80

90

90

90

Kask

60

60

70

70

70

70

Haab, pappel, pihlakas

30

40

40

50

50

50

Sanglepp, teised lehtpuud

60

60

60

60

60

60

Hall-lepp, remmelgas, toomingas

30

30

30

30

30

30

Kõvad lehtpuud, pärn

90

90

100  

110  

120  

130  

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 Metsa korraldamise juhend

Vääriselupaik – kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb säilitada vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad.

NB! Vääriselupaiga kohta vt. ka Metsaseadus § 23.

Metsa majandamine – metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Kavas on kavas on eraldiste kaupa toodud vajalikud metsa majandamise võtted, mida nimetatakse ka soovitatud töödeks (metsa­majanduslikeks töödeks).

Valgustusraie – raie peapuuliigi puude valgus- ja toitumistingimuste parandamise ning koosseisu kujundamise eesmärgil metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Valgustusraiet tehakse tavaliselt lagedatel ja selguseta aladel, noorendikes ning latimetsades.

Harvendusraie – raie puistu koosseisu muutmise, pärast raiet säilivate puude kasvu- ja arengutingimuste parandamise ning puistu tüveomaduste paranemise abil puistu väärtuse tõstmiseks. Harvendusraietega kasutatakse ära lähitulevikus väljalangevate puude puit. Harvendus­raiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm ja rinnas­pindala on metsa majandamise eeskirjaga lubatud alammäärast suurem (Vt tabel). Harvendus­raiet tehakse tavaliselt lati- ja kesk­ealistes metsades, harva hiljem. Ühe harvendus­raie käigus raiutakse koos kokkuveoteedega 5-40% esimese rinde tagavarast. Metsa­majandamis­kava 10-aastaseks kehtivusperioodiks kavandatakse eraldise kohta maksimaalselt kaks harvendusraiet. NB!

Sanitaarraie – raie metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti ohuallikaks mitteolevate surevate või surnud puude, tormiheite ja –murru, kuivaladvaliste ja pöördumatult kahjustatud võraga puude, juurepessukahjustusega puude ning oma ülesande täitnud seemne­puude raiumiseks. Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas, juhul kui raie ei ohusta elustiku mitmekesisust.

Valikraie – Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel. Kaitstaval loodus­objektil tehakse valikraiet kaitse-eesmärkidel looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirja alusel. Väljaspool kaitstavat loodusobjekti võib valikraiet teha puistus, mis on saavutanud metsa majandamise eeskirjas toodud lageraiet lubava vanuse. Valikraiet võib teha karusambla, sinika, karusambla-mustika, kanarbiku, jänesekapsa, pohla, leesikaloo, kastikuloo, sambliku, jänesekapsa-pohla, mustika ja jänesekapsa-mustika metsakasvukohatüübis. Ühel aastal võib valikraiega raiuda kuni 10% kasvava metsa tagavarast eeldusel, et esimese rinde rinnaspindala pärast raiet ei ole väiksem metsa majandamise eeskirjas toodud normatiivist.

Esimese rinde minimaalne rinnaspindala (m2/ha) pärast valikraiet

 

Puistu

Boniteediklass

1A

1

2

3

4

5

5A

Okaspuu- ja kõvalehtpuupuistud

26

24

22

20

18

16

14

Pehmelehtpuu puistud

22

20

18

16

14

12

10

Keskkonnaministri 19. jaanuari 2009. a määrus nr 7 Metsa majandamise eeskiri

Uuendusraie – raie uue metsapõlve tekkeks vajalike tingimuste loomiseks. Uuendus­raiet tehakse üldjuhul küpsetes puistutes. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.

Turberaied – raied uuenduse tekkimise soodustamiseks vanade puude all või läheduses. Turbe­raie korral raiutakse vana metsapõlv korduvate raiejärkudega. Turberaie jaguneb aeg­järkseks, häil- ja veerraieks. Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sang­lepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes, mis on saavutanud lage­raiet lubava vanuse. Kuusikutes on turberaie keelatud. Raiejärkude vahe peab olema vähemalt 5 aastat arvestamata raieaastaid. Turberaielangi pindala ei tohi olla suurem kui 10 ha. Hoiualadel on turberaielangi maksimaalne suurus 5 ha. Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on enne 01.01.2009. a. kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud turberaie langi suurus kuni viis hektarit. Uut raiet ei tohi teha lähemale kui 100 m, välja arvatud juhul kui lankide kogupindala ei ületa lubatud pindala. Turberaiega ei tohi puistu esimese rinde täiust viia madalamale kui metsamajandamise eeskirjaga lubatud (vt tabel allpool). Uue raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab uuenduseks sobivaid vähemalt 0,3 m kõrguseid järelkasvu puid vähemalt 1000 tk/ha. Viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab sobivaid vähemalt 0,5 m kõrguseid puid vähemalt 1500 tk/ha.

Aegjärkne raie – uuendamisele kuuluv mets raiutakse hajali paiknevate üksik­puudena 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudega.

Häilraie – uuendamisele kuuluv mets raiutakse häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega. Esimese raiejärguga võib raiuda kuni viis 30 m läbimõõduga häilu hektari kohta. Sisseraiutavate häilude algne pindala ei tohi olla suurem kui 25% puistu pindalast.

Veerraie – uuendamisele kuuluv mets raiutakse servast lageraiena, mujalt hajali paiknevate üksikpuudena või häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega. Raiutav riba ei tohi olla laiem metsa keskmisest kõrgusest. Lagedaks raiutud ala kõrval võib uue lageda riba raiuda pärast eelmise raiesmiku uuenemist.

Turberaie tegemisel lubatud minimaalne esimese rinde täius

Täius enne raiet %

Raiejärkude arv

Täius pärast 1. raiejärku

Täius pärast 2. raiejärku

Täius pärast 3. raiejärku

65 ja suurem

3

50

30

0

45-64

2

30

 0

 

44 ja vähem

1

 0

 

 

Keskkonnaministri 19. jaanuari 2009. a määrus nr 7 Metsa majandamise eeskiri

Lageraie – langilt raiutakse ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud järelkasv, seemnepuud* ja säilikpuud* või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogu­mahuga vähemalt 5 tm/ha. Lageraie on lubatud mis tahes vanuse või rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuu puistus, kui selle täius on 40% või vähem. Metsakaitseekspertiisi alusel võib lageraiet teha hukkunud, halva tervisliku seisundi, halbade pärilike omaduste või metsaomanikust sõltumata põhjusel madala täiuse ja väikese rinnaspindalaga puistutes. Ekspertiisi tellimise ja tegemise korra sätestab metsa majandamise eeskiri.

Lageraiet lubav vanus – metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteedite kaupa kehtestatud minimaalne vanus, mille korral tohib puistus teha lageraiet. Vt. ka küpsusvanus.

Küpsusdiameeter – lageraiet võib teha männikus, kuusikus või kaasikus, mis on saavutanud metsa majandamise eeskirjaga kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud juhul kui puistus ei ole eelneva 5 aasta jooksul tehtud harvendus­raiet.

Lageraiet lubav vanus / küpsusdiameeter

Enamuspuuliik

Boniteediklass

 

1A

1

2

3

4

5 ja 5A

Lageraiet lubav vanus / küpsusdiameeter

Harilik mänd

90 / 28

90 / 28

90 / 28

100 / 28

110 / 28

120 / 28

Harilik kuusk

80 / 26

80 / 26

80 / 26

90 / 26

90 / 26

90 / 26

Aru- ja sookask

60 / 26

60 / 26

70 / 24

70 / 22

70 / 18

70 / 16

Harilik haab

30

40

40

50

50

-

Sanglepp

60

60

60

60

60

60

Kõvad lehtpuud

90

90

100  

110  

120  

130  

Keskkonnaministri 19. jaanuari 2009. a määrus nr 7 Metsa majandamise eeskiri

Lageraie langi pindala ja laius – lageraie langi pindala ei tohi olla suurem kui 3 ha. Kuni 100 m laiuse langi puhul okas- ja kõvalehtpuupuistutes ei tohi langi pindala olla suurem kui 5 ha ning pehme­lehtpuu­puistutes suurem kui 7 ha. Luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal ei tohi raielangi pindala olla suurem kui 2 ha. Hoiualal ning loo ja sambliku kasvukohatüüpides ei tohi lageraielangi laius ületada 30 meetrit ja pindala olla suurem kui 2 ha. Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on enne 01.01.2009. a. kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsi elu paiga piiranguvööndis lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 m.

Liitumisaeg – ajavahemik, mille möödudes võib raiesmiku kõrval teostada uue lageraie. Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuudega looduslikul uuenemisel või uuendamisel neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut raiet teha lähemale kui 100 m juhul, välja arvatud juhul kui ei ületata lageraielangi maksimaalset lubatud laiust ja kogupindala.

Raiesuund – lageraielankide paigutamise järjekord. Raiesuund on reeglina vastu valitsevaid tuuli st idast läände või põhjast lõunasse. Teistsugune lankide paigutamise järjekord võib metsas põhjustada tormikahjustusi.


{jathumbnail off}

Seemnepuud – lageraie käigus säilitatakse männi, arukase, tamme, saare, jalaka, künnapuu või sanglepa puid 20-70 tk/ha. Seemnepuud peavad olema seemnekandvuseas, sirge ja sihvaka tüve, kitsa elujõulise võra, hea tervisliku seisundi ja kiire kasvuga. Seemnepuud võivad paikneda ülepinnaliselt üle langi või gruppidena. Seemnepuid ei ole vaja jätta väikestele lageraielankidele, mille naabruses kasvavad sobiva puuliigi seemnekandvuseas puistud.

Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud – valitakse erinevatest puuliikidest esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast. Lageraie käigus jäetakse säilikpuid vähemalt 5 tm/ha. Eelistada tuleks kõvasid lehtpuid, mände, kaski, haabasid ja pärni. Kasvama peaks jätma õõnsuste, tuule­luudade, põlemisjälgede ja suurte okstega puid. Osa puid, mida järgmisesse metsa­põlvkonda* ei soovita, võiks raiumise asemel korbastada.

Bioloogiline mitmekesisus – muutlikkus liikide ja ökosüsteemide sees ja vahel.

Püsimets –metsakoosluse stabiilsuse tagamiseks majandatakse metsa ainult valik­raietega. Püsi­mets paikneb harilikult kaitsealadel ja seda ei majandata majandusliku tulu saamise eesmärgil.

Püsimetsana majandamine – välja raiutud või väljalangenud puude pidev asendumine või asendamine uutega. Püsimetsana majandatavas metsas ei tehta hooldus- ja uuendusraieid.

NB! Raiete kohta vt. ka metsaseadus § 28-33 ja metsa majandamise eeskiri § 3-13.

Koondamine – ümarmetsamaterjalide või täistüvede kogumine langil kokkuveoteede äärde.

Kokkuvedu – ümarmetsamaterjalide või täistüvede vedamine raielangilt vahelattu (langi serva vms autotranspordile kättesaadavasse kohta). Kokkuveoteede laius võib olla kuni 4 m ja teede alune pindala ei tohi olla suurem kui 20% raielangi pindalast.

Väljavedu – ümarmetsamaterjalide või täistüvede vedamine vahelaost tarbijani või lõpplattu.

Tihumeeter (tm) – 1 m3 tihedat, õhuvahedeta puitu. Tihumeetri abil väljendatakse puutüve ja selle osade mahtu ning puistu tagavara.

Ruumimeeter (rm) – 1 m3 virnastatud metsamaterjali koos õhuvahedega. Kasutatakse metsa­materjalide (peamiselt kütte- ja paberipuidu) virna mahu arvestamisel. Ruumimeetrite teisendamisel tihumeetriteks kasutatakse vastavaid virnatäiuse koefitsiente. Koefitsient sõltub virna ladumis­tihedusest, nottide keskmisest läbimõõdust, pikkusest, kõverusest, puuliigist jne.

Metsa uuendamine – maapinna ettevalmistamine, puuseemnete külvamine, puude istutamine, metsakultuuri hooldamine ning loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa uuendamisel tohib kasutada ainult metsa majandamise eeskirjaga lubatud puuliike, kõvalehtpuid ja keskkonnaministri määrusega kasvatada lubatud võõrpuuliike.

Metsa uuenemine ehk looduslik uuenemine – raielangile või mittemetsamaale inimese sekkumiseta puutaimede tärkamine.

Looduslikule uuenemisele kaasaaitaminemaapinna mineraliseerimine*, osaline istutamine või külvamine ning teised uuenduse teket ja arengut soodustavad võtted.

Maapinna mineraliseerimine – kamara eemaldamine või purustamine käsitsi või mehhaniseeritult, soodustades loodusliku uuenduse teket ja parandades kultiveeritud taimede kasvamaminekut. Pinnase pealmist kihti tohib purustada kuni 50% ulatuses raielangi pindalast.

Kultiveerimine – puude seemnete külvamine, puutaimede istutamine. Kuuske ja kaske istutatakse tavaliselt 3000 tk/ha, mändi istutatakse või külvatakse 5000…6000 tk/ha.

Kultiveerimise skeem (sead) – külvi- või istutuskohtade vaheline kaugus ridades ja ridade vahel. Näiteks kui taimi istutatakse 3000 tk/ha, on istutuse skeem 1,8 x 1,9 m.

Kultuuri ja looduslike taimede hooldamine – rohttaimede ja ebasobivate kaaspuuliikide eemaldamisega soovitud kultiveeritud või looduslike puude kasvutingimuste parandamine.

NB! Metsa majandamise ja uuendamise kohta vt. ka metsaseadus § 16-33 ja 42 ning metsa majandamise eeskiri § 3-19.

Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet (m2/ha).

Puistu kõrgus m

Männik

Kuusik

Kaasik

Sanglepik

Haavik

Kõvaleht­puupuistu

5

9,6

7,9

5,4

5,6

6,8

6,6

6

10,6

8,8

6,1

6,4

7,5

7,4

7

11,6

9,6

6,7

7,1

8,2

8,2

8

12,5

10,5

7,3

7,8

8,9

8,9

9

13,5

11,3

7,9

8,6

9,7

9,7

10

14,3

12,1

8,6

9,3

10,4

10,4

11

15,2

13,0

9,2

10,0

11,1

11,2

12

16,0

13,8

9,8

10,8

11,8

12,0

13

16,8

14,7

10,4

11,5

12,5

12,7

14

17,5

15,5

11,1

12,2

13,2

13,5

15

18,2

16,3

11,7

13,0

13,9

14,2

16

18,9

17,2

12,3

13,7

14,6

15,0

17

19,5

18,0

12,9

14,4

15,3

15,8

18

20,1

18,9

13,5

15,1

16,0

16,5

19

20,7

19,7

14,2

15,9

16,8

17,3

20

21,2

20,5

14,8

16,6

17,5

18,1

21

21,7

21,4

15,4

17,3

18,2

18,8

22

22,1

22,2

16,0

18,1

18,9

19,6

23

22,6

23,0

16,7

18,8

19,6

20,3

24

23,0

23,9

17,3

19,5

20,3

21,1

25

23,3

24,7

17,9

20,3

21,0

21,9

26

23,6

25,6

18,5

21,0

21,7

22,6

27

23,9

26,4

19,2

21,7

22,4

23,4

28

24,2

27,2

19,8

22,5

23,1

24,1

29

24,4

28,1

20,4

23,2

23,8

24,9

30

24,5

28,9

21,0

23,9

24,6

25,7

31

24,7

29,8

21,7

24,6

25,3

26,4

32

24,8

30,6

22,3

25,4

26,0

27,2

33

24,9

31,4

22,9

26,1

26,7

28,0

34

24,9

32,3

23,5

26,8

27,4

28,7

35

24,9

33,1

24,1

27,6

28,1

29,5

Keskkonnaministri 19. jaanuari 2009. a määrus nr 7 Metsa majandamise eeskiri

 

Kui tekib probleeme ja küsimusi, tasub alati küsida täiendavat nõu asjatundjatelt!


 

Käesoleva mõistete loetelu koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:

Metsamajanduse teatmik (Tallinn „Valgus“ 1980)

Metsaseadus (vastu võetud 18.12.2008. a.) ja selle rakendusotsused sh

Metsa korraldamise juhend (keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2)

Metsa majandamise eeskiri (keskkonnaministri 19. jaanuari 2009. a määrus nr 7)

 
Sa oled siin: Home Kasulikku Metsaomanikule