Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust

Additional Info

19.10.2011 Eesti Erametsanduse Portaal: Nüüd kui kolmveerand aastast on selja taga, on juhtunud see, mida oli oodata suve alguses. Metsamaterjalide hinnad on keeranud langustrendi ja ilmselt mitte sellepärast, et meil oleks raiemahud kuidagi järsult ülesse hüpanud. Tõsi, eks need kes soovivad kasutada veel metsavarumistöödel erimärgistatud kütust, on oma raietegevust tavalisest võib-olla pisut enam aktiviseerinud. Põhiline probleem ilmselt peitub ikkagi heitlikus maailmamajanduses, mis on viinud alla paberipuidu hinnad.



Männipalgi keskmine hind on kukkunud kaks protsenti ning on jäänud pidama 64,17 €/tm. Kuusepalgi hind on siiski püsinud ja natuke isegi kasvanud (+0,3%) ning on jõudnud EMK hinnastatistikas, mida praeguse metoodika järgi alustati 2008. aasta esimesest kvartalist, uuele rekordtasemele ehk 63,15 €/tm. Peenpalgihinnad on mõlema puuliigil aga kahanenud, olles männil 61,58 €/tm (-1,3%) ning kuusel 61,08 €/tm (-1,9%). Aasta taguste hindadega võrreldes on kõikide eelpool nimetatud sortimentide hinnad siiski selges plussis (vt joonis 1 ja tabel 1). Positiivset hinnakasvu on näidanud okaspuupalkide osas ka RMK hinnastatistika. Eelmise kolme kuuga võrreldes on RMKl peenpalkide hinnad kiiremini kasvanud võrreldes tavapalkide hindadega. Ka aastataguste hindadega võrreldes on RMK palgihinnad augusti seisuga plussis, kuigi peenpalkide hindade kasv ei ole nii kiire olnud kui EMK hinnastatistikas (vt joonis 2 ja tabel 2). Okaspuupalkide hinnad on langenud ka meie põhjanaabrite juures. Eriti järsult on kukkunud männipeenpalk (-9,3%) ja kuusepeenpalgi hinda ei kajastata hinnastatistikas septembris üldsegi (vt joonis 3 ja tabel 3). Kui okaspuupalkide hinnad on kukkunud, siis lehtpuidu jämedamate sortimentide hinnad ei ole sellist trendi üldiselt näidanud. EMK statistikas on kase vineeripakk ainukesena natuke kahanenud, teiste sortimentide hinnad on kergelt kasvanud. RMK kasepaku hind püsib kõrgel, enam kui 110 €/tm tasemel ning on viimase kvartaliga kasvanud veel 1,7%. Ka kase- ja haavapalgi hinnad on riigimetsas kasvanud päris jõudsalt. Soomes on kasepalgi hind pisut kasvanud ning on septembri seisuga 48,18 €/tm. 

Paberipuidu turg on viimastel kuudel järk-järgult pingestunud ning hinnad on viimastel kuudel olnud langustrendis. Nüüd on jõutud tasemele, kus paberipuidu müümine üksikul väikemetsaomanikul võib olla väga keeruline ja hind on üsna madal. Kolm kuud tagasi sai kirjutatud, et kasepaberipuit on oma turuliidri positsiooni loovutanud ning langenud koguni kolmandale positsioonile. Tänaseks on ta aga oma liidripositsioon taastanud, kuigi langenud on ka tema hind ja sugugi mitte vähe (-15,5%). Kuuse- ja männipaberipuit on kukkunud lihtsalt rohkem, kuuse oma ligi veerandi. Kõige vähem on kukkunud haavapaberipuit ning kase-, kuuse- ja männipaberipuidust eristab teda veel see, et võrreldes eelmise aastaga pole tema hind langenud. Riigimetsast müüdud paberipuiduhindades troonib liidrina samuti kasepaberipuit, olles aasta taguse ajaga enam-vähem samal tasemel. Väga suure hüppe on teinud kuuse- ja männipaberipuit. Viimase kolme kuuga võrreldes on hind järsult kallinenud. Ilmselt ei ole siin põhjuseks mitte ainult see, et RMK hinnastatistika ei peegelda praeguse ülevaate kirjutamisel septembri seisu, vaid hindu augustis. Soome puiduturul nii järske muutusi ei ole toimunud. Kuusepaberipuit on pisut kallinenud, männi ja kase oma aga pisut odavnenud. Aasta taguse ajaga on kõik kolm 3-4 protsenti siiski kallinenud.

 

Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel



Tabel 1. Puidu hinnad lõpplaos seisuga 30.09.2011  

Sortiment

Hind  euro

Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga

Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga

männipalk

64,17

2,1%

-2,0%

männipeenpalk

61,58

13,3%

-1,3%

kuusepalk

63,15

4,4%

0,3%

kuusepeenpalk

61,08

11,5%

-1,9%

kasepakk

71,60

15,2%

-0,6%

kasepalk

59,20

12,8%

1,2%

haavapalk

38,50

11,0%

1,3%

lepapalk

40,17

8,4%

4,3%

lepapeenpalk

33,00

14,7%

13,8%

männipaberipuit

38,33

-6,9%

-17,5%

kuusepaberipuit

35,50

-13,7%

-23,9%

kasepaberipuit

38,50

-10,5%

-15,5%

haavapaberipuit

30,51

8,2%

-3,1%

küttepuit

27,25

14,8%

-0,8%



 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)



Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga august 2011

Sortiment

Vahelaohind € ilma käibemaksuta

Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga

Hinnamuut võrreldes eelmise kolme kuu taguse hinnaga

Männipalk

58,50

2,8%

1,7%

Männipeenpalk

51,23

4,0%

3,8%

Kuusepalk

54,84

5,1%

1,9%

Kuusepeenpalk

50,73

6,5%

5,7%

Kasepakk

113,10

1,7%

22,8%

Kasepalk

55,05

4,9%

20,0%

Haavapalk

35,52

8,8%

25,5%

Männipaberipuit

36,73

20,5%

39,2%

Kuusepaberipuit

37,13

15,2%

44,2%

Kasepaberipuit

38,39

-0,1%

6,1%

Haavapaberipuit

13,62

-15,1%

-8,1%

Küttepuit

24,18

19,5%

33,7%

Keskmine

41,55

18,0%

15,1%




 Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas METLA)



Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga september 2011

 

Männi-palk

Kuuse-palk

Kase-palk

Männi- paberipuit

Kuuse- paberipuit

Kase- paberipuit

Männi-peen-palk

Kuuse-peen-palk

Puiduhind

59,27

58,66

48,18

30,7

32,31

31,27

37,45

37,81[1]

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga

2,1%

1,4%

8,1%

3,1%

4,6%

4,0%

 

 

Võrreldes 3 kuu taguse ajaga

-1,6%

-0,4%

0,9%

-2,0%

0,3%

-0,6%

-9,3%

 




 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. EKI/Emor  hind on jaehind ja RMKl metsas teeääres laoplatsil. Allikas: EKI, Emor, RMK


 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI/Emor)



 Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, Emor)


 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI/EMOR)

 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


Bioenergeetika rolli kasv on suurendanud aasta aastalt nõudlust küttepuidu järele ning see on üleval hoidnud ka hinda.  Nüüd siis on paberipuidu hindade kukkumine pidurit tõmmanud ka küttepuidul  ning need on viimase kvartaliga võrreldes kukkunud ligi üks protsent. RMKs on küttepuidu hinnad kasvanud maist augustini ligi viiendiku ning möödunud aastaga võrreldes kolmandiku. See on väga arvestatav kasv, mis tänaseks on viinud vahelaohinna 24,18 €/tm (ilma käibemaksuta). Kõrgeimad hinnad jäävad enam kui kolme aasta kaugusesse aega, 2008. aasta algusesse. Kui seni kasutasime erinevate biokütuste hinnastatistikast ülevaate saamiseks Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnastatistikat, siis alates tänavu aasta augustist koostab selles valdkonnas statistikat TNS Emor. 3 m saagimata küttepuidu statistikas on toimunud sellega seoses ka väike muutus. Alates septembrist mõõdetakse keskmist hinda ruumimeetril. Kuna varem mõõdeti seda tihumeetril, siis tuli ruumimeetrid nüüd teisendada tihumeetriks, et  uus hind oleks võrreldav eelnevate hindadega. Ülemineku koefitsiendiks sai valitud 0,55. Nii kujunes hinnaks 36,24 €/tm. Hinnakasv on olnud kolme kuu taguse ajaga võrreldes pisut enam kui 2% ja aasta taguse ajaga enam kui viiendiku (vt joonis 4). Lepahalgude hinnad on aasta taguse ajaga selgelt kallinenud, olles septembris 46,25 €/rm (+17,7%) ja märgadel halgudel 36,56 €/rm (+22,4%). Samas kolme kuu taguste hindadega võrreldes on kallinenud ainul märjad halud (+2,6%), kuivad halud on odavnenud 3,6%. (vt joonis 5). Järsem jõnks alla on toimunud viimase kuuga ning eks järgnevad kuud näitavad, kas languse trend jätkub või oli see ainult väike korrektsioon tänu paberipuidu hindade langusele. Langemas on ka saepuru ja hakkpuidu hinnad. Septembris maksis puistekuupmeeter vastavalt 8,37 € ja  12,11 €. Kui aasta taguste hindadega ollakse veel uhkelt plussis (9,7% ja 15,8%), siis kolme kuu taguste hindadega on toimunud ligi 1% langus ja augustiga võrreldes on saepuru odavnenud juba 8,2% ja hakkpuit 4% (vt joonis 6). Puidugraanulite hinnad olid aasta alguses pärast pikka languse perioodi tõusutrendis. Siis aga järgnes viiekuune langusetrend, mis nüüd kui kõik teised biokütused on odavnenud, on teinud viimase kuuga väikese hüppe ülesse. Aasta taguste hindadega võrreldes on graanuli hind odavnenud 0,3%, kolme kuu taguste hindadega kallinenud 0,7% ning viimase kuuga võrreldes on hind kasvanud 1,5% jäädes pidama  184,47 €/t . (vt joonis 7).  Puitbriketti hind (161,6 €/t) on sügise saabumisega kasvanud nii eelmise kuu, kvartali taguse kui ka eelmise aasta taguse ajaga (vt joonis 8). Huvitav on ehk siin lisaks märkida, et kuigi turbabriketi hind jälgib üldiselt sama hinnajoont, mis puitbriketilgi, on hinna vahe kahe toote vahel viimasel kuuel kuul püsinud suurem kui 10 €/t. Septembris oli see puitbriketi kasuks enam kui 13 € tonni kohta.

Baltimaade suurim puitgraanulite tootja Graanul Invest on laiendamas oma tooteportfelli Patküla koostootmisjaama ehitades, mis on jõudnud faasi, kus aasta lõpus saab hakata seadmeid monteerima. Järgmisel sügisel peaks jaam andma juba nii elektrit kui sooja. Graanulituru olukorda on juhatuse esimees Raul Kirjanen kirjeldanud kui väga spekulatiivset, sest siit ostavad paljud Skandinaavia suurfirmad oma tooraine tippe ja siis pole hind nende jaoks oluline. See aga ajab hinna vahel ülikõrgeks. Lisaks on meie turul palju subsideeritud ärimudeliga tarbijaid, näiteks toetust saavad elektrijaamad ja kohalikud katlamajad, kel on toorme hinnatõusu ajendil alati võimalik lõpphinda tõsta. Kuna Euroopas on nõudlus puidugraanulite järele aasta aastalt kasvanud, on sellele reageerinud ka USA ja Kanada ettevõtjad. Juba aastaid on Euroopa olnud Põhja-Ameerika graanulitootjatele ülekaalukalt suurim eksporditurg Piisava toormeressursi olemasolule on kaasa aidanud ka suured metsakahjustused Põhja-Ameerikas. Samuti on  Aasias kasvamas nõudlus biomassi järele. Kindlasti aitab sellele kaasa katastroof Fukushima tuumajaamas, mis ajendas otsima alternatiivseid energiaallikaid. On küll veel palju ebakindlust, mis puudutab tuleviku energiapoliitikat maailmas, ent üks on vaieldamatult kindel – nõudlus graanulite järele Euroopas ja Aasias ning võib-olla ka USA-s saab järgmise viie aasta jooksul suure tõusu osaliseks.
EUWID toob oma uudistes küllaltki minoorseid uudiseid tselluloosituru kohta, toodangu mahud vähenevad ja mitmed tehased on raskustes. Võrreldes septembriga on FOEX oma pikaajalistes prognoosides tselluloosihinda tunduvalt madalamaks korrigeerinud.

Soome metsatööstuse tootmismahud on tänavu esimese poolaastaga kasvanud 10% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Esimesel poolaastal jätkas tselluloosi hind kasvamist. Kui paberi tootmine oli jäänud sama mahu juurde, siis tselluloosi tootmine oli kasvanud paari protsendi võrra. Tänaseks on  olukord siiski tselluloosi ja paberiturul aasta algusega võrreldes keerulisemaks läinud. Soome metsatööstuse hiid UPM on teatanud, et on alustanud töötajaskonna vähendamist koguni ligi 1200 inimese võrra. Põhjuseks paberitööstuse liiga suured tootmisvõimsused liigsuurte tooraine-, energia- ja logistikakuludega. Venemaalt aga tuleb uudiseid, et Arhangelski regioonis on kavas tselluloosi- ja papitööstusse investeerida lähiaastatel 150 mln eurot.
Nõudlus puidu ja puittoodete järele püsib endiselt kõrge Hiinas. Möödunud kümnendi jooksul on palkide import Hiinasse kasvanud kaks korda, ulatudes eelmise aasta lõpuks enam kui 34 mln tm-ni. Tänavu on see uuesti märgatavalt kasvanud ja oli juba poolaastaks 2010. a mahust enam kui 60% saavutanud ning seda vaatamata sellele, et suurima importija, Venemaa, mahud on jätkuvalt kahanemas. 2015. aastaks on ennustatud ümarpuidu defitsiidiks Hiinas kuni 180 mln tm.  Nüüd on hiinlased pööranud pilgu ka Baltimaade poole. RPM teatas, et tal õnnestus hiinlastega sõlmida kokkulepe palkmajade müügiks. Leedu metsatöösturid aga on murelikud, sest hiinlased on alustanud ümarpuidu kokkuostu ja suurem osa eksporditavast ümarpuidust läheb eelkõige just Hiinasse.  Olukorra tõsidust ilmestab mõnede ettevõtjate nõue kehtestada Hiinale tollimaks puidu eksportimisel nii nagu seda on teinud Venemaa. Kas hiinlaste aktiivsem tegutsemine ka Eesti puiduturgu pingestada suudab näitab ilmselt lähitulevik.

AS Puumarket juhatuse esimees Marti Rehemaa prognoosis aasta alguseks tänavuseks puittoodete hinnakasvuks  10%. Vineeri hind oli oktoobri alguseks aga kasvanud juba 30%. Saematerjalide hinnad on tänavu kasvanud 5-7%.  Liimpuitkilpide hinnad on püsinud stabiilsena, OSB plaatide hinnad isegi paar protsenti langenud. Teise suurema hinnatõusu on aga teinud puitlaastplaadid, kallinedes aasta algusega võrreldes kuni 14%.

Põhjamaades mõjutab saematerjali nõudlust tugevalt USA elamuehituse aktiivsus ja see ei ole taastunud ning põhjanaabrid prognoosivad, et eeldatavalt ei taastu see ka lähiaegadel. Samuti ei ole Jaapani taastamistööd seni veel täies mahus alanud ja Põhjamaade kõrge kvaliteedi ning hinnaga puidutooteid on seni kasutatud vähe. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida turgudel on mahud vähenenud ja seda peamiselt poliitilise määramatuse pärast. Kui Põhja-Euroopas on ehituse aktiivsust märgata, siis näiteks Lõuna- Euroopas esinevad majandusraskused on tõmmanud seal pidurit ja see mõjutab tegelikult kogu Euroopat. Eesti puitmajade tootjad on tänavuseks prognoosinud siiski 10-20% kasvu.

Pärast „masu“ põhja saabumist 2009. aastal algas puidu hindade tõus. Nüüd oleme kolmanda kvartali lõpus jõudnud seisu, kus odavamate sortimentide seas ületab pakkumine nõudlust. Paberipuiduturul on keerulised ajad, mistõttu paberipuit on jäämas  samasse hinnaklassi mis on tavaliselt küt¬tepuidul. Eelkõige on see tuntav Lõuna-Eestis, mis jääb meie sadamatest kõige kaugemale.  Pikas perspektiivis on oodata küttepuidu hinna tõusu. Ainult kas see jõuab kätte enne 2012 aastat, on küsimärgi all. Kallimate sortimentide (palgid, pakud) hindu vaevalt järsk kukkumine oodata võiks. Mõningane hinnalangus võib siiski tulla, sest ebakindlus maailmamajanduses mõjutab kindlasti ka puidust toodete tarbimist. Kui paberipuidu hinnad jäävad madalaks, siis võib karta hoopis raiemahtude langust, sest katsu sa palki ilma paberipuiduta varuda. Lisaks kasvavad aastavahetusel päris kindlasti raietööde hinnad, mis omakorda võib metsaomanikke raiest pisut eemale peletada. Parajalt külm mõõduka lumega talv on aga iga metsaomaniku unistus.

 

Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011

 
Sa oled siin: Home Uudislugu Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust