Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust

Additional Info

Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!


Kui 2011. aasta algas erakordselt rasketes lumeoludes, mis kestsid kuni märtsi lõpuni, siis aasta lõpp tuli praktiliselt palja maa ja viimase kümnendi ühe vägevaima tormiga.  Elektriliinid said kõvasti pihta. Õnneks pääsesid meie metsad kergemini. Valdavalt murti puid üle Eesti üksikult või väiksemate gruppidena. Mõnes piirkonnas, eriti Lääne-Virumaal, Harjumaal, Järvamaal ja Tartumaal, tuleb teostada ka sanitaarlageraiet. Riigimets hindab esialgselt tormist tingitud sanitaarraiete mahuks  40 000 tm, millest lageraied moodustavad 25 000 tm. Erametsast hinnangud puuduvad, aga arvestades, et erametsaomanikel on metsa umbes sama palju kui RMK-l, siis võib eeldada, et tormikahjustused jäävad ca 100 000 tm piiresse.
   
Okaspuupalkide hinnad püsisid 2011. aasta alguses kerges, kuni paari protsendises kasvutrendis suure kevadeni, misjärel jäid hinnad kogu suveks sisuliselt samale tasemele püsima. Septembris toimus veel protsendine nõks ülesse poole ning aasta algusega võrreldes olid tihumeetri hinnad siis jämepalkidel kasvanud kuni 5% ning peenpalkidel kuni 10% ja jõudsid järgmisele tasemele: männipalk 66 €, männipeenpalk 62,36 €, kuusepalk 63,48 €, kuusepeenpalk 62,12 €. Alates oktoobrist läksid okaspuupalkide hinnad langusesse ning on aastalõpuks jäänud pidama männipalgil 63,83 €/tm, männipeenpalgil 60,07  €/tm, kuusepalgil  63 €/tm, kuusepeenpalgil 59,36 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Kui EMK hinnastatistika järgi oli okaspuupalkide hinnad 2010. aasta lõpuga võrreldes plussis, siis RMK hinnad on miinuses nii eelmise aasta kui ka eelmise kvartaliga võrreldes (vt joonis 2 ja tabel 2). Okaspuupalkide hinnad on viimase kvartaliga langenud ka meie põhjanaabrite juures. Aasta taguse ajaga on hinnad siiski veel kerges plussis.

Kui okaspuupalkide hinnad on aasta lõpus kukkunud, siis lehtpuidu jämedamate sortimentide hinnad ei ole sellist trendi üldiselt näidanud. Kase jämesortimentide hinnad kasvasid aasta esimese kvartaliga umbes 10 % ja siis toimus hinna stabiliseerumine ning püsimine sisuliselt samal tasemel kuni aasta lõpuni, mil toimus uus kasv. Viimase kvartaliga kallines kasepakk 7,5% ja kasepalk 4,2%, makstes vastavalt 77 €/tm ja 61,67 €/tm. Kui haavapalgi hind (38,5 €/tm) on läbi aasta stabiilselt püsinud, siis lepa palk on aasta lõpus 3% kosunud ning jõudnud 40,17 €/tm. Lepa peenpalgi tihumeetri hind aga kukkus aasta lõpus 33 eurolt  28 eurole. RMKl on kasepaku hind aastaga 4% langenud, kuid püsib siiski kõrgel 118,54 €/tm. Kasepalk on aastaga seevastu kasvanud ligi 13% ning tihumeetri hind on aasta teises pooles püsinud 55 € ümber.  Soomes on kasepalgi hind aasta lõpus olnud kerges languses ja maksis novembri seisuga 46,14 €/tm. 

Kase-, kuuse- ja männipaberipuidu hinnad käitusid aasta esimeses pooles sarnaselt okaspuupalkide hindadega. Esimestel kuudel oli hinnakasv tuntav, hiljem 1-2 protsenti. Alates teisest poolaastast algas hindade kahanemine, mida pärast sügise saabumist võib nimetada lausa kukkumiseks. Tänaseks on jõutud tasemele, kus paberipuidu müümine üksikul väikemetsaomanikul võib olla keeruline ja hind on üsna madal. Kohati saab okaspuupaberipuidu eest ainult küttepuidu hinna. Männipaberipuidu hinda on aegajalt hoidnud mõne ettevõtte poolt muuks otstarbeks  (näiteks puitpostide tegemiseks) paberipuidu ostmine. Kui see elimineerida, on männipaberipuidu hind langenud aastaga ligi 30% ja viimase kvartaliga enam kui 20%. Kuusepaberipuidu hind on käitunud analoogselt männipaberipuidu hinnaga. Ehk pisut suurem on nõudlus kasepaberipuidu järele, mistõttu hind on siin aastaga kukkunud pisut enam kui viiendiku ja viimase kvartaliga ligi 14%. Haavapaberipuidu hind on teistest pisut erinevalt käitunud. Aasta esimeses pooles suurt kasvu ei olnud, aga juulis, kui teised paberipuiduhinnad näitasid juba esimesi kukkumise märke, kasvas haavapuidul hind veel ligi 8%. Kuid aasta teine pool on olnud ka siin languses ning viimase kvartaliga vähenes hind veel ligi 7%. Riigimetsast müüdavate männi-, kuuse- ja kasepaberipuidu hinnad on samuti languses, kuigi aasta tagusest tasemest madalamale on hetkel langenud ainult kasepaberipuit. Viimase kolme kuuga on 2-3% võrra langenud ka paberipuidu hinnad põhjanaabrite juures. Aastataguste hindadega võrreldes olid hinnad seal siiski veel plussis.



 

Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel


Tabel 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga 31.12.2011  

Sortiment

Hind  euro

Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga

Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga

männipalk

63,83

0,2%

-0,5%

männipeenpalk

60,07

7,6%

-2,5%

kuusepalk

63,00

4,5%

-0,2%

kuusepeenpalk

59,36

7,1%

-2,8%

kasepakk

77,00

18,9%

7,5%

kasepalk

61,67

16,0%

4,2%

haavapalk

38,50

4,7%

0,0%

lepapalk

40,17

7,4%

0,0%

lepapeenpalk

28,00

-2,8%

-15,2%

männipaberipuit

29,00

-28,8%

-24,3%

kuusepaberipuit

29,00

-28,8%

-18,3%

kasepaberipuit

33,25

-21,5%

-13,6%

haavapaberipuit

28,46

-1,4%

-6,7%

küttepuit

26,25

9,5%

-3,7%



 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga november 2011

Sortiment

Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta

Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga

Hinnamuut võrreldes eelmise kolme kuu taguse hinnaga

Männipalk

57,27

-1,2%

-2,1%

Männipeenpalk

47,76

-1,5%

-6,8%

Kuusepalk

53,71

-0,7%

-2,1%

Kuusepeenpalk

46,42

-3,8%

-8,5%

Kasepakk

118,54

-4,6%

4,8%

Kasepalk

55,00

12,9%

-0,1%

Haavapalk

34,98

14,7%

-1,5%

Männipaberipuit

32,43

14,3%

-11,7%

Kuusepaberipuit

31,68

17,5%

-14,7%

Kasepaberipuit

32,17

-14,0%

-16,2%

Haavapaberipuit

18,07

-1,1%

32,7%

Küttepuit

22,82

17,1%

-5,6%

Keskmine

39,55

5,6%

-4,8%


 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas METLA)


Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga november 2011

  Männi-palk Kuuse-palk Kase-palk Männi- paberipuit Kuuse- paberipuit Kase- paberipuit Männi-peen-palk Kuuse-peen-palk
Puiduhind 58,07 58,13 46,14 30,17 31,42 30,33 36,9 37,51
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,10% 1,90% 4,50% 1,60% 3,70% 0,90%    
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga -3,00% -2,50% -1,90% -2,60% -1,90% -3,30% -2,10% -0,80%


 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. PM  hind on jaehind, RMKl metsas teeääres laoplatsil, EMKl lõpplaohind. Allikas: EKI, TNS Emor, EKI, RMK


 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

Küttepuidu hind kukkus 2011. aasta saabumisel enam kui 5%. Pärast seda aga hakkas järjepidev tõus, mis tõi alates märtsist iga kuu uue hinnarekordi. Kas oli põhjuseks pika talve kogemus, kasvanud kodumaine nõudlus, suurenenud eksport või midagi veel lisaks, aga hinnad kasvasid ka kõige kuumematel suvekuudel ning jõudsid augustiks rekordilise 28,19 € tihumeetri eest. Sügise saabumisel oli selge, et paberipuidu hinnad on pöördumatus languses. Paberipuidu nõudluse järsk vähenemine viis langusesse ka küttepuidu hinnad. Alates septembrist on küttepuidu hinnad igakuiselt üks-kaks protsenti vähenenud. Aasta lõpuks jõudsid nad tasemele 26,25 €/tm, mis aasta algusega võrreldes tähendab siiski veel korralikku plussi. Järsk küttepuidu hindade kukkumine aasta lõpus on toimunud ka TNS Emori hinnastatistika järgi. Aasta lõpus maksis 3m küttepuit 24,7 €/tm (ilma käibemaksuta), mis on kahe kuu taguse ajaga võrreldes -16%. Ka aasta taguse ajaga võrreldes on TNS Emori järgi küttepuidu hind juba paari protsendiga miinuses (vt joonis 4). Erinevalt 3 m küttepuidust on halgude hinnad kasvanud nii aasta, kvartali kui kuu taguste hindadega võrreldes, olles detsembris märgadel lepa halgudel 37,38 €/rm ja kuivadel lepa halgudel 50,75 €/rm (sh käibemaks) (vt joonis 5). Samuti on tõusnud hakkpuidu ja saepuru hinnad, aasta taguse ajaga võrreldes 13% ja 17%, viimase kuuga võrreldes 4% (vt joonis 6). Puidugraanulite hinnad olid aasta alguses pärast pikka languse perioodi tõusutrendis. Siis järgnes uus viiekuune langusetrend, mis septembris ja eriti oktoobris tegi järsu hüppe ülesse, misjärel on hinnad jälle veidi kukkunud, jäädes aasta lõpus pidama 194,05 €/t (sh käibemaks) (vt joonis 7).  Puitbriketi hind (164,58 €/t sh käibemaks)  hakkas sügise saabumisel kasvama. Kui detsembris toimus 0,3% langus, siis nii kvartali  kui ka eelmise aasta taguse on hinnad vastavalt 1,8% ja 3,8% . Huvitav on ehk siin lisaks märkida, et turbabriketi hind liigub vastupidises trendis ja on odavnenud. Aasta lõpus ulatus vahe juba 24 €/t eest(vt joonis 8).
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu värske statistika järgi on saematerjali toodangumahu kasv peatunud. "Saematerjali tootmismaht ei ole vähenenud, aga müügimaht on küll kahanenud, oleme tootnud lattu," kommenteeris Henni Nassar (Förmann NT ASi omanik) Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu statistikat. Põltsamaa saekaater Sawmill of Sadala OÜ juht Valdo Kaselo ei usu, et saematerjali sektor langema hakkab, nemad on oma tootmismahu säilitanud ning 2012. aasta esimene kvartali toodang on juba ära müüdud. Osa ettevõtjaid on turgude suhtes siiski äraootaval positsioonil. WRQ kolmanda kvartali esialgsed andmed näitavad madalamat saematerjali toodangu taset USA-s, Ida- Kanadas, Põhjamaades, Venemaal ja paljudes Euroopa maades. Suurimad saematerjali tarbijamaad on importinud võrreldes eelnevate kuudega vähem nii juulis kui augustis. Samuti varasemalt kiiresti kasvav Hiina import aeglustus sügisel. Okaspuu saematerjali import Jaapanisse on 2011. aasta algusest tõusnud 9%. Kogu aasta import sinna võib saavutada 6,8 milj m3 taseme, mis oleks suurim kogus alates 2007-st aastast arvestades. Inglismaa Puidukaupmeeste Föderatsiooni (TTF)  uuring ennustas, et okaspuu saematerjali import Inglismaale kasvab 2011. aastal 3,5%. 2011. aasta lõpuks peaks Inglismaal 3% kasvama ka oma saematerjali toodang. Samas ennustab EUWID toetudes Eurostatis avaldatule, et import hoopis kahaneb. See kõik näitab, et turu suhtes puudub selge kindlus ja ollakse äraootaval positsioonil.
Saematerjali tootmise mahu kasvu kavandab ka Venemaa, investeerides saeveskisse Lesosibirski LDK №1, mis peaks kasvatama kvaliteetse toodangu mahtu kolm korda ja viima aastase palgi mahu 1,5 mln tm-ni. Tegemist on suurima toodanguplaaniga saeveskiga Venemaal ja ühe suurima uue saeveskiga, mis maailmas viimastel aastatel ehitatud. 11 kuu tulemused 2011. aastal näitasid, et saematerjali toodang on Venemaal kasvanud 2011. aasta 11 kuuga 7,3%.
Poolast tulevad uudised ütlevad, et 2011. aasta teisel poolel on riigimetsast müüdud saepalkide oksjoni alghinnad keskmiselt 6-7% tõusnud, mis oksjoni käigus on vähemalt osaliselt veelgi tõusnud. Samas teatavad Rootsi erametsaomanike ühendus Mellanskog (32 000 erametsaomanikku ühendav organisatsioon Kesk-Rootsis), et detsembri alguses okaspuupalgi hinnad 25 SEK/tm ja tehnoloogiline puit 20 SEK/tm kohta vähenenud
EUWID teated räägivad suurest tulekahjust Tšiilis, mis hävitas täielikult kompaniile Arauco kuuluva suure vineeritehase. USAs aga sulges plaaditootja Hambro Forest Prodacts oma kolm tehast. Ühte loodetakse pärast turu situatsiooni paranemist taas avada, ülejäänud kahele otsitakse aga uut omanikku.

Viimase nelja kuuga on üldine nõudlus tselluloosile vähenenud ja seda eriti lehtpuu tselluloosi osas. WRQ ennustus on 2012 a esimesele poolaastale pigem nõudluse vähenemine ja toodangu langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Okaspuu tselluloosi hind on langenud 2011 kolmandas kvartalis ca 10%. Tselluloositurul korrigeeris FOEX detsembris võrreldes novembriga  järgmise aasta okaspuutselluloosi prognoosi u 4 % negatiivsemaks. 2012. aasta esimesel poolel langeb hind veel ja alles aasta keskel pöördub väikesele kasvule.
WRQ andmetel on hinnad puidu biomassile (nii saetööstuste kõrvaltoodangule kui raiejäätmetele ja taaskasutatavale biomassile) 2011. aastal olnud madalamad kui eelmisel kahel aastal enamuses USA regioonides. Euroopa pelleti tootmise tootmisvõimsuste kasv viimase viie aasta jooksul on olnud palju kiirem kui nõudluse tõus. Pelletite hinnad Rootsis on langenud esimest korda viimase kolme aasta jooksul. Saksamaal ja Austrias on muutused olnud väikesed. Saksamaa Küttepuu ja Pelletite Assotsiatsiooni (DEPV) andmetel on oktoobrikuu keskmine pelletite hind 232,76 EUR/tonn (meil ilma käibemaksuta 161,67 €/t). Hooajast tingituna on hind eelmise kuuga võrreldes kerkinud seal 1,3% ja 2,3% eelmise aasta sama ajaga võrreldes. 1 kWh pelletitest toodetud soojust maksis 4,75 eurosenti, mis oli Saksamaal 43% odavam kui kütteõlist toodetud soojus ja umbes 30% odavam kui gaasist toodetud soojus. ENDEX puidugraanulite börsihindade prognoosid on lähikuudele selgelt negatiivsed.
Aastalõpul „külastasid“ meie ja naabrite metsi mitmed tormid. Patricku vägitegudest Eesti metsades sai kirjutatud ülevaate alguses. Samal ajal tegi Põhjamaades vägitegusid „Dagmar“. Soomes murdis ta esialgsetel hinnangutel 3,5-4,5 mln tm, mis tähendab umbes kuue nädalast tööstuse puidu vajadust. Rootsis hinnatakse tormi kahjudeks 1-5 mln tm. Täpsem ülevaade kahjudest hetkel veel puudub. Sveaskog on oma kahjudeks hinnanud 350 000 tm ja Mellanskog 700 000 tm, millest valdava osa moodustavad männikud. Norra erametsaomanike ühendused teatavad umbes 600 000 tm tormikahjudest, mis jäid lääne rannikule Bergenist põhja poole. Torm „Joachim“ 16. detsembril tekitas mõningasi tormikahjustusi ka Lõuna-Saksamaal. Baden-Württembergi Liidumaal hinnatakse tormi kahjuks 200-250 tuhat tm.
Puiduturul on olukord raske ja nähtav tulevik piirdub hetkel vaid kuni esimese kvartaliga. Kõige mustemad pilved tunduvad olevat paberipuiduturu kohal. Kindlasti lisandub tormimurru likvideerimisega turule täiendavad puidu kogused, mis sisaldavad tavapärasest suuremal hulgal paberi- ja küttepuitu. Oluliselt on langenud ka küttepuidu hinnad. RMK on värskelt teatanud elanikele müüdavate küttepuidu hindade 15% allahindlusest. Palgiturul, mis otseselt sõltuv sae- ja höövelmaterjali turust, ei ole seis sugugi halb. Hinnad on küll langenud, kuid mahud ei ole vähenenud. Täiendava palgi turule toomist võib pidurdama hakata liiga madalad kütte- ja paberipuidu hinnad. Erametsaomanikel tasub olla tähelepanelik, sest tormimuru koristamata jätmine võib tähendada täiendavaid ja juba hoopis ulatuslikumaid üraskirüüsteid, mille likvideerimisega saabki ainult küttepuitu. Seega vaatamata mitte kõige paremale turusituatsioonile tuleb vajalikud raied ikkagi ära teha.

 
Sa oled siin: Home Uudislugu Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust