Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust

Additional Info

Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

2012. algas korraliku talvega ja kui detsember möödus palja maa ja pehmete ilmadega, siis jaanuaris ning veebruaris jagus nii lund kui külma. Kokkuvõttes jäi aga talv eelmisega võrreldes lühikeseks.  Kas see kajastus kuidagi ka metsamaterjali hindades on hetkel küll keeruline ütelda. Möödunud kvartaliga võrreldes on okaspuupalkide hinnad püsinud, paberi- ja küttepuidu hinnad aga kukkunud.

Okaspuupalkide hinnad on püsinud viimasel kvartalil üsna stabiilsel tasemel. Kvartali taguse ajaga ollakse kerges plussis. Aasta alguses järgnes mõne kümnendikprotsendine kukkumine ja viimase kuuga jälle ühe-kahe protsendine kasv. Aasta taguse ajaga võrreldes on männipalk ühe protsendiga miinuses, teised sortimendid kuni kahe protsendiga plussis. Märtsi lõpus oli männipalgi keskmine hind 63,83 €/tm, männipeenpalgil 60,50 €/tm, kuusepalgil 62,50 €/tm ja kuusepeenpalgil 60,07 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).  RMK hinnastatistika järgi on männipalgi ja –peenpalgi hind olnud kerges miinuses nii aasta, kvartali, viimase kuuga võrreldes. Samas kuusepalgi ja –peenpalgi hind on vastupidiselt männile kerges plussis. Kõige suurem kasv on toimunud kuusepalgiga aasta taguse ajaga võrreldes (+4,7%). Ülejäänud hinnamuutused jäävad reeglina kümnendikprotsentide kanti (vt joonis 2 ja tabel 2). Põhjanaabrite juures olid okaspuupalkide hinnad talve alguses languses, kuid veebruaris tõusid nad päris mitu protsenti. Kõige rohkem kasvas hind männipeenpalgil (+5,2%) (vt joonis 3 ja tabel 3).

Kolm kuud tagasi sai kirjutatud: „Kui okaspuupalkide hinnad on aasta lõpus kukkunud, siis lehtpuidu jämedamate sortimentide hinnad ei ole sellist trendi üldiselt näidanud“. Nüüd siis on järg jõudnud nendeni. Kõigi lehtpuupalkide hinnad on viimase kvartaliga kukkunud (va lepapeenpalk, mille hind on püsinud samal tasemel). Kõige rohkem on vähenenud kasepalgi hind, küllaltki tuntavalt on langenud ka haavapalk. Kasepaku hind tegi jaanuaris korraliku hüppe ülesse ja hakkas siis kergelt langema. RMK poolt müüdavate kasepakkude hinnad on viimaste kuudega kasvanud, kuid on aasta taguse ajaga ikkagi ligi kolme protsendiga miinuses. Samas on kasepalgi hinnad aasta tagusega võrreldes enam kui 10% plussis, ja seda vaatamata sellele, et veebruaris on toimunud väike langus. Haavapalgi hind on riigimetsas aasta tagusega võrreldes enam kui kolme protsendiga plussis, kuid viimased kuud on eelmise aasta keskel saavutatud hinnatipust, mil tihumeetri hind ületas 35 euro piiri, ligi 3 eurot madalam. Soomes kasepalgi hind väga tugevalt kõikunud ei ole. Kui aasta taguse ajaga on seis -1,8%, siis jaanuaris hind kosus ligi protsendi, et veebruaris uuesti natuke langeda.
2011. aasta teisest poolest algas paberipuidu hindade kahanemine, mida pärast sügise saabumist võib nimetada lausa kukkumiseks. Juba eelmise aasta lõpus jõuti tasemele, kus paberipuidu müümine üksikul väikemetsaomanikul oli keeruline ja hind üsna madal. Kohati sai okaspuupaberipuidu eest ainult küttepuidu hinna. Aasta taguse ajaga võrreldes on kuusepaberipuidu hind langenud enam kui 28% ja männipaberipuidul enam kui 26%. Kase paberipuit paistab selles valguses päris hästi välja, kuigi ka siin on hinna langus olnud suur (18,3%). Kui vaadata kvartali tagusele ajale, siis ka sel perioodil on hinna langus olnud märgatav. Männil kogunisti enam kui 16%. Jaanuaris, veebruaris hinnad stabiliseerusid ja märtsis kukkusid taas. Haava paberipuidu hind on ilma suuremate kõikumistega püsinud ja on aasta taguse ajaga kogunisti 3,5% plussis (vt joonis 1 ja tabel 1). RMK poolt müüdaval paberipuidul on hind kõige rohkem kukkunud aasta taguse ajaga võrreldes kasepuidul (enam kui 18%). Kuuse- ja männipuidul jäi hinna langus alla 10%. Kuna RMK hinnastatistika on veebruari seisuga, siis ei tea, kuidas paberipuidu hinnad käituvad kevade saabumisel, kuid erinevalt erametsast riigimetsast müüdud paberipuidu hinnad veebruaris õige pisut kosusid (vt joonis 2 ja tabel 2).  Ka põhjanaabrite juures on paberipuidu hinnad kukkunud, kuigi protsentuaalselt meiega võrreldes märksa mõõdukamalt. Ja nii nagu riigimetsast müüdud puidulgi kasvasid Soomes paberipuidu hinnad pisut veebruaris  (vt joonis 3 ja tabel 3).




Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

Tabel 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga märts 2012  

Sortiment

Hind  euro

Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga

Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga

männipalk

63,83

-1,0%

0,5%

männipeenpalk

60,50

0,7%

0,7%

kuusepalk

62,50

1,8%

0,0%

kuusepeenpalk

60,07

1,1%

1,2%

kasepakk

79,05

9,8%

13,7%

kasepalk

57,09

-1,0%

-3,2%

haavapalk

36,00

-6,5%

-6,5%

lepapalk

38,00

-2,1%

-5,4%

lepapeenpalk

28,00

-3,4%

0,0%

männipaberipuit

32,67

-26,3%

-16,2%

kuusepaberipuit

32,00

-28,5%

-7,9%

kasepaberipuit

36,75

-18,3%

-5,8%

haavapaberipuit

29,46

0,9%

3,5%

küttepuit

26,25

9,5%

-3,7%




 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga veebruar 2012

Sortiment

Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta

Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga

Hinnamuut võrreldes eelmise kolme kuu taguse hinnaga

Männipalk

55,57

-3,0%

-1,5%

Männipeenpalk

47,23

-1,1%

-1,7%

Kuusepalk

53,74

0,1%

4,7%

Kuusepeenpalk

46,47

0,1%

0,2%

Kasepakk

120,34

1,5%

-2,8%

Kasepalk

56,59

2,9%

10,3%

Haavapalk

32,37

-7,5%

3,2%

Männipaberipuit

27,12

-16,4%

-9,6%

Kuusepaberipuit

27,25

-14,0%

-8,4%

Kasepaberipuit

30,59

-4,9%

-18,6%

Haavapaberipuit

19,12

5,8%

0,9%

Küttepuit

22,09

-3,2%

19,1%

Keskmine

36,48

-7,8%

-3,1%



 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas METLA)


Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga veebruar 2012

 

Männi-
palk

Kuuse-
palk

Kase-
palk

Männi-
paberi-
puit

Kuuse-
paberi-
puit

Kase-
paberi-
puit

Männi-
peen-
palk

Kuuse-
peen-
palk

Puiduhind €/tm

56,15

55,38

45,88

28,54

30,26

29,52

36,33

35,78

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga

-3,7%

-5,4%

-1,8%

-6,2%

-4,0%

-3,2%

-3,8%

4,2%

Võrreldes 3 kuu taguse ajaga

-3,3%

-4,7%

-0,6%

-5,4%

-3,7%

-2,7%

-1,5%

-4,6%





 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. PM  hind on jaehind, RMKl metsas teeääres laoplatsil, EMKl lõpplaohind. Allikas: EKI, TNS Emor, EKI, RMK


 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

 


Tabel 4. Küttepuidu hinnad alates 12.01.2012 elanikele riigimetsast koos kohaletoomisega (lõpplaohind).



Küttepuidu liik

Hind  eur/m³ koos käibemaksuga

veokaugus kuni 50 km

veokaugus 51-100 km

Kogus 10 m³

 Kogus 24 m³

Kogus 24 m³

Lehtpuuküttepuit

44,19

34,31

38,74

Okaspuuküttepuit

 48,99

  39,11

43,54


Küttepuidu hind kasvas terve eelmise aasta esimese poole ja saavutas maksimumi augustiks. Pärast seda algas hinna langus ning küttepuidu hind on iga kuu vähenenud. Kukkumine ei ole olnud järsk jäädes kuus enamasti ühe kuni kahe protsendi piiresse. Märtsi lõpuks oli keskmine küttepuidu hind 25,5 €/tm, mis on aasta taguse ajaga ainult 2,3% ja kvartali taguse ajaga 4% vähem (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdava küttepuidu hind on aasta taguse ajaga vähenenud u 3%, kuid kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kukkumine siiski suurem olnud (ligi 8%).  Veebruari lõpus maksis küttepuit metsas tee ääres 22,09 €/tm (vt joonis 2 ja tabel 2). Elanikule koju tooduna (lõpplaohinnana) maksab tihumeeter lehtpuukütet aga kuni 38,74 €/tm (vt tabel 4), mis on ca 15% vähem kui eelmisel aastal. TNS Emori hinnastatistika järgi maksis märtsis tihumeeter küttepuitu koos käibemaksuga 27,65 eurot, mis on aasta taguse ajaga võrreldes 6,7%, kolme kuu taguse ajaga võrreldes 9,5% ja kuu taguse ajaga võrreldes 3,1% vähem (vt joonis 4). Erinevalt 3 m küttepuidust on halgude hinnad aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud. Kuivadel lepahalgudel on hind talvekuudel natuke siia ja sinnapoole kõikunud, kuid ei ole kõrgest 50 €/rm allapoole langenud. Aasta taguse ajaga võrreldes on kasv aga olnud enam kui viiendik (22,4%). Märtsi lõpuks maksis ruumimeeter kuivi lepahalge keskmiselt 50,17 eurot (sisaldab käibemaksu). Ka märgade halgude hinnad on aasta taguse ajaga võrreldes plussis (7,3%), kuid viimastel kuudel on nad eelmise aasta oktoobri tipphinnast kõvasti alla tulnud. Nii on hind kvartali taguse ajaga odavnenud enam kui 7% ja möödunud kuuga enam kui 5%, jäädes pidama 34,6 eurol ruumimeetri eest (sisaldab käibemaksu) (vt joonis 5). Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tõusnud hakkpuidu ja saepuru hinnad vastavalt 12,2% ja 18,6%. Kvartali taguse ajaga võrreldes on hinnad aga ligi 3% langenud ning eelmise kuuga võrreldes jäänud samale tasemele (vt joonis 6). Saepuru turg on viimasel ajal pingestunud, kuna Stora Enso poolt Imaveresse rajatud graanulitehas on kogu saepuru, mis varem läks Graanul Investile, ise ära tarbinud. Üks 40 000 tonnise aastamahuga tehas on kinni pandud, teine tehas toodab nii premium- kui tööstusgraanulit vastavalt tooraine kättesaadavusele. Nii peaks saepuru defitsiit tõstma nõudlust ümarpuidu järele.

Puidugraanulite hind on pärast eelmise aasta lõpu langust terve kvartali kasvanud ja jõudnud uuele hinnarekordile, 198,29 €/t (sh käibemaks) (vt joonis 7).  Eelpool toodu viitab ilmselt meie ettevõtete väga heale turu tundmisele, sest jaanuari lõpus 18. korda toimunud Rootsi Pelleti konverentsil oldi murelikud puidugraanulite hinna langemise, ameeriklastega konkureerimise ja hetkelise ületootmise üle. Siiski ollakse tuleviku suhtes optimistlikud. 2011. aastal vajas Euroopa 12 mln tonni graanuleid, kuid 2020. aastaks prognoositakse vajaduse kasvu 110 mln tonnini. Puitbriketi hind on nii aasta, kvartali kui ka kuu taguse ajaga võrreldes pisut madalam (u 1%) ning on jäänud märtsi lõpuks pidama 162,42 €/t sh käibemaks). Kui võrrelda omavahel puitbriketi ja turbabriketi hinda, siis viimase poole aasta jooksul on hinnavahe aina kasvanud. Veebruaris jõudis see esmakordselt 30 €/t eest, mis on suurim vahe mida 2008. aastast alates hinnastatistika on fikseerinud. Märtsis tänu puitbriketi hinna väiksele odavnemisele vähenes hinnavahe 28,37 eurole (vt joonis 8).

EUWID teatab, et 2011.a. ei ole mitmetele juhtivatele puiduettevõtetele edukas olnud. Langenud on nii käive kui kasum. Põhjusena nimetatakse kõrgeid toorainekulusid ja suhteliselt nõrka nõudlust. Rootsi jaoks oli lisaprobleemiks krooni kõrge vahetuskurss. Sellest tulenevalt on mitmed firmad asunud tootmismahte piirama. Stora Enso sulges oma Kopparforsi saeveski juba oktoobris 2011 ning on teatanud edasistest kärbetest. UPM Kymmene läbirääkimised ametiühingutega andsid jaanuaris tulemuse, et kõigis Soome saeveskites ja jätkutöötlemise tehastes võib tootmise katkestada kuni 90 päevaks. Rootsi Södra AB ja Setra AB on teatanud tootmise mahu kärpimisest. Samas on oma võimalusi Rootsis leidmas Holmen ja SCA, mis on tootmist laiendamas. Stora Enso on aga peab laienemisplaane Hiinas, kuhu kavatseb 2014. aastaks ehitada ülimoodsa papi- ja tselluloosivabriku.  Viimaste aastate investeeringud on kosutanud Venemaa saematerjali ja puitplaatide tootmist, kuid palkide väljaveotollide langemine võib arengut pidurdada, teatab Timber Trade Journal. Okaspuu saematerjali eksport on viimastel aastatel kasvanud ja jääb prognoositavalt 2012. aastal samale tasemele. Ekspordis on domineerinud kuusk, männi ekspordimahud on tugevasti tagasi läinud. Kasvanud on ka Venemaal okaspuusaematerjali kodumaine tarbimine, mis peaks 2012. aastal kasvama 12% ja jõudma 14 mln tihumeetrini. Toodangu kogumahuks on prognoositud 31 mln tm. Nõudlus vene kasevineeri järele on püsinud tugevana ja eksport on järjekindlalt kasvanud. 2012. aastaks prognoositav maht on 1,75 miljonit kuupmeetrit. Puitlaastplaadi tootmise mahult on Venemaa jõudnud Euroopas Saksamaa järel teisele kohale. Tootmismahu kasv on suuresti seotud kodumaise tarbimisega, mis 2011. aastal oli 6,75 mln kuupmeetrit ja mille kasvu prognoositakse 0,5 mln kuupmeetrit. Ekspordi osakaal kogu toodangust on kõigest 7,5%.  Venemaa kavatseb WTO liitumise tulemusel langetada männipalgi eksporditolli 25 protsendilt 15 protsendile  ja kuusepalgil 13 protsendile.  Kasele tuleb ühtne tollimaks 7% puiduhinnast.  Uued tariifid kehtivad vaid ekspordikvoodi ulatuses, seda ületavate koguste tariif jääb endiseks. Ekspordikvoodid on lähedased rekordilise 2006.a. ekspordimahtudele ja on EL riikidele ilmselt piisavad, sest palgiostjate suuremahulist naasmist Venemaale ei usuta, kuna sealset ärikliimat iseloomustavad endiselt poliitiline määramatus, korruptsioon, palgihinna tõus koduturul ja infrastruktuuriga seotud probleemid. Ka palgi eksporti väljapoole Euroopa Liitu mõjutab ekspordikvoot vähe, sest üha enam eelistakse palkidele saematerjali.

Hiina on maailma suurim okaspuupalkide ja –saematerjali importija ning seda vaatamata sellele, et ehitusaktiivsus on seal langenud. 2011.a. oli Hiinasse imporditud okaspuu palkide ja saematerjali väärtus 8 miljardit USA dollarit ja see kasvas 2010.a. võrreldes 57%! 15 aastat tagasi oli sama näitaja vaid 70 miljonit USA dollarit ja viimasel viiel aastal on keskmine kasvutempo olnud 35%. Okaspuidu nõudluse kiire kasvu põhjuseks on olnud aktiivne elamuehitus, mis nüüdseks on küll pidurdumas. 2011.a. neljandas kvartalis alustati uute korterite ehitust 25% vähem kui 2010. aastal samal ajal. Seepärast vähenes okaspuidu import eelmise kvartaliga võrreldes 14%. Kõige rohkem vähenes import Venemaalt, saematerjali import Uus- Meremaalt ja palkide import Kanadast aga jätkasid kerget tõusu ka neljandas kvartalis. Kui Hiina valitsus ei rakenda täiendavaid rahanduslikke meetmeid, jätkub ehitusaktiivsuse langus 2012.a. esimesel poolaastal, teatab Wood Resources International LLC. See omakorda mõjub negatiivselt ka puidu impordile.

Läti riigimetsamajandaja LVM on teatanud, et kavatseb vähendada 2012. aastal raiemahtusid riigimetsas, et tõmmata need tagasi masu eelse aja tasemele. See võib tähendada kuni 25% raiemahu vähenemist. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul kavatseb RMK 2012. aastal puitu müüa samas mahus kui 2011. aastal. Metsamaterjalina turustas RMK 2011. aastal 2,68 miljonit kuupmeetrit puitu.

Kevad viib metsaomaniku mõtted raielt metsa uue põlvkonna rajamisele ja hooldamisele. Samas sõlmitakse just nüüd järgmiseks kütteperioodiks lepingud hakkpuidu osas. Millisteks need kujunevad saame teada poole aasta pärast, aga tundub, et allapoole kukkumiseks suurt ruumi ei ole. Palgi hinnad on püsinud ja FOEX on tselluloosi hinna prognoosi osas pisut optimistlikum kui kolm kuud tagasi ning prognoosib 2012. a septembriks okaspuutselluloosi hinna tõusu 862,5 USD-le tonni kohta, mis tähendab ligi 10% tõusu tänasest hinnast. Ehk on see ka märk paberipuidu kallinemisele.

 
Sa oled siin: Home Uudislugu Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust